Ufonähtused Hiiumaal

Vaatlus toimus Hiiumaal Emmaste - Heltermaa maanteel. Vaatlejateks olid neli täiskasvanut, kolm meest ja üks naine. Juhtumit kirjeldas autoroolis olnud mees.

Kuna juhtunust on juba möödas palju aega, siis täpset kuupäeva enam ei mäleta, aga see toimus 1977.a. novembri kuus.

Tulime Emmaste poolt minu Moskvitsh-412-ga. Autos oli veel kolm inimest, minu abikaasa ja kaks tuttavat meest. Enne Männamaa teeristi, kust on juba näha eesolev sirge teelõik, märkasime kõik, et eespool maantee vasakul poolel põles nagu maja nurk, selline eramaja nurk otsast vaadatuna. Arvasime, et põleb Kärdla - Käina teeristil olev üksik maja.

Sõitsime edasi kogu aeg seda vaadates ja jõudsime umbes 100 m kaugusele Hüti - Käina teeristist. Jätsin auto teele seisma, kuid auto mootorit ma välja ei lülitanud, ja autos istudes vaatasime seda, sest ei julgenud enam edasi sõita, kuna nähtus oli hirmuäratav.

See oli minu autost umbes 300 m eespool tee vasakus ääres meie poolt vaadatuna. See oli täiesti erepunane hõõguv nagu sulametall.

Mina nägin seda alguses sellisena, et see oli nagu kolmnurga kujuline, laiem osa maantee suunas ja seisis paigal. Läbimõõt võis olla umbes naga väikese eramaja viiluotsa laiune, umbes 8 - 10 m. See asetses üsna maa ligidal.

Mõne minuti seismise järel hakkas objekt ilma hääleta aeglaselt tõusma. Tõusmise peal objekt pööras oma ülemise teraviku allapoole. Siis hakkas ta vaikselt meist eemale liikuma. Maantee tegi seal pööru paremale, objekt liikus aga põllu kohal Putkaste majade tagant läbi. Sellel ajal oli ta nii madalal, arvan et mitte kõrgemal kui 50 m maapinnast, et me teda tee pealt Putkaste majade tagant ei näinud.

Põldude kohal lennates oli ta hõõguv erepunane tõusvat punast täiskuud meenutav ja selle suurune.

Objekt lendas paralleelselt maanteega põldude kohal meist natukene eespool umbes meie auto liikumise kiirusega. Me sõitsime spetsiaalselt edasi Suuremõisa poole, et jälgida selle edasist liikumist. Uuesti oli objekti näha, kui me jõudsime Putkaste majadest mööda lagedale. See võis olla siis autost umbes 300 - 500 m kaugusel põldude kohal.

Vaemlast läbi sõites kadus see vahepeal jälle mõneks hetkeks majade ja puude taha, kuid sealt edasi oli jälle hästi nähtav, liikudes meist kogu aeg natukene eespool umbes meie auto kiirusega.

Vaemla järel oli jälle lage ümbrus ja see oli jälle hästi nähtav põldude kohal. Selle järel oli mets maanteele sedavõrd lähedal, et objekt jäi metsa varju ja vaatlus katkes.

Sõitsime siiski edasi ja jõudsime Suuremõisa sirge peale ning kui olime jõudnud kohani, kus kõrvaltee läheb väetisehoidlasse, nägime objekti uuesti. Nüüd oli see juba meie ees, tõusnud kõrgemale, ja enam-vähem tee kohal.

Vaatluse lõpp läks kiiresti, sest objekt tõusis küllalt kiiresti peaaegu vertikaalselt. Ta kadus nagu telekapilt väljalülitamise ajal, kus ekraanile tekib triip ja sähvatus ja kõik kaob.

Objekti ärakadumise kohale jäi nõrk punane kuma, hajutatud ovaalne laik. Siis me jätsime auto sinna seisma, sest me sõitsime selles suunas spetsiaalselt ainult objekti jälgimise pärast.

Viimast lõppu me vaatasime juba autost väljas olles kõik koos. Panin automootori ka seisma.