Teie tsivilisatsioon seisab suure probleemi ees ja see on viimaste aastate jooksul kriitiliseks muutunud. Tema olemasolu ei ole mitte mingisuguse rassi grupi või poliitilise partei süü, vaid see on kaasasündinud kalduvuse tulemus. See on üks äärmiselt lihtne probleem ja nagu suurem osa lihtsate asjade juures, on tema tähendusest liiga palju teie inimestest lihtsalt mööda vaadanud. Samuti nagu kõikide lihtsate probleemide juures seisab lahendus probleemi täielikus mõistmises. Et seda põhjalikult mõista, tuleb seda võimalikult lihtsate mõistetega väljendada:

On kolm teadusharu, millised on vajalikud inimkonna kohaseks arenemiseks:

• Vaimu teadus
• Ühiskonnaõpetus
• Füüsiline- või materiaalne teadus

Vaimsed ja sotsiaalteadused peavad esiplaanil olema. Materiaalses teaduses ei saa olla arenemist kui mitte enne vaimse ja sotsiaalse teaduse põhialus olemas on. Seda võib iga inimene endale selgeks teha taibates mis vahe on inimesel ja loomal. Loomal ei ole ju vaimset ega sotsiaalset teadmist ja järelikult ei ole ka mingisugust materiaalset teadust arenenud. Mõningad planeet Maa putukatest nagu sipelgad ja mesilased on sotsiaalse teadmise algvormi sel määral arendanud, et nad on võimelised suurel hulgal koos elama ja vastastikuse heaolu jaoks töötama ning omavad ka teatud liiki distsipliini, milline neile kõigile ühine on. Selle tagajärjel on nad ka väga piiratud materiaalse teadmise arendanud, kuna nad püstitavad ehitusi ja koguvad toitu tulevasteks hädaaegadeks. Asjaolu, et nad mingisugust vaimset teadmist ei oma, on osutunud absoluutseks piiriks edasise arenemise ees, mille tulemuseks on, et nad tuhandete aastate jooksul ühtki sammu edasi pole jõudnud.

Inimkond aga teiseltpoolt on juba oma arenemise algusest saadik tundnud tõsiasju, et on olemas kõrgem jõud ja intelligents, milline läbistab ja korraldab kogu loodust. Inimese suhtumine sellesse jõusse kõikus kartusest ja ükskõiksusest kuni austuse ja armastuseni, kuid ikkagi oli tal selle juures soov selle jõu loomusest rohkem teada saada. Vaimne teadmine ulatub tagasi kuni inimese intelligentsi esimese ärkamiseni. Äratundmine, et inimene oma elamistingimusi ainult koostöö abil parandada võib, viis teda esimeste suguharude moodustamiseni, milline sotsiaalse teaduse alguse moodustab.

Sellest, nende mõlema teaduse poolt moodustatud põhialusest, tuli esile materiaalse teaduse ülesehitus ja nüüd algab probleem.

Materiaalse teaduse arenemine pidevalt ergutatud alati kasvavatest vajadustest ja soovidest, sammub normaalselt ajale vastavalt edasi. Seda võib endale samuti lihtsalt tõendada, kui vaadelda leiutisi ja materiaalseid arenguid, mis planeet Maa viimase 30 aasta jooksul on aset leidnud ja seda võrrelda eelneva saja aastaga ja seda omakorda nende eel möödunud tuhande aastaga. Kohe on näha, et materiaalse teaduse arenemine kasvab pidevalt kiirenedes. Vaimsed ja sotsiaalsed teadused teiselt poolt liiguvad edasi ainult sirgjooneliselt ajaga ja isegi sellest edenemise kiirusest ei peeta alati kinni.

Nüüd on inimkonnal ühe suure massiivse ehitise ehitamise probleem ees, milline üha kasvava kiirusega suureneb, milline aga asub vundamendil, mis palju aeglasemalt kasvab. On selge, et kui ei võeta tarvitusele abinõusid vundamendi kasvamise kiirendamiseks, siis tuleb vastuvaidlematult aeg, et ehitis kokku variseb ja mõlemad täiesti purustab. See on juba kord planeedil Maa juhtunud ja teie tsivilisatsioon on astunud ajajärku, kus see jälle kergesti korduda võib.

Teie sugupõlv on praegu täieliku hävinemise pidevas ohus tegevuse läbi, mida ta ise on esile toonud. Miks peaksid inimesed nende enda loomingu poolt ähvardatud olema? Lihtsalt sellepärast, et nad vaimsel ja sotsiaalsel alal ei ole küllaldasi edusamme teinud, selleks, et nad oleks suutelised eesmärke määrama, milleks nende loominguid rakendada tuleb.

Suurem osa teie Maa mõtlejatest on teadlikud ohust, mis on peidetud tuumarelvade kasutamises, kuid selle probleemi kohta on veel teine vaatepunkt, mida üldiselt ei tunnistata. See on tõsiasi, et sarnaste relvade paljas olemasolu teie tsivilisatsiooni lõpuks kokkuvarisemisele viib, kuigi neid relvi kunagi kasutusele ei võeta. Seda ei sünni ainult siis, kui teie rahvad saavutavad omavahel kokkuleppe. Selle tõsiasja tõde võib igaüks mõista, kes natukenegi järele mõelda tahab. Tsivilisatsioonid ehitatakse üles inimeste poolt, kes tuleviku peale mõtlevad ja tuleviku jaoks töötavad. Missugune inimene oleks valmis oma elu ja tööd pühendama sündimatute põlvede heaoluks, kui tõenäoline tulevik ei ulatu isegi järgmise 24 tunnini?

Teie ajakirjades ja ajalehtedes on juba palju artikleid ilmunud, mis käsitlevad noorte kuritegevuse kiiret kasvu. Ühed kirjutajad panevad süü vanematele, teised koolile, mõned kirikule ja riigile. Tegelikult ei ole ükski neist eriti süüdi. Asi seisab peamiselt selles, et noorus on eriti tundlik elu ebakindlusele. Iga teie psühholoog võib seda kinnitada ja kunagi pole teie Maa ajaloo kestel tulevik nii ebakindel olnud.

On teada, et poliitiline ja sõjaline pinge näiteks USA ja Venemaa vahel üle 40 aasta kesta võib. See tähendaks, et kaks järgmist generatsiooni eelseisva hävituse pideva ähvarduse all sünnivad ja üles kasvavad. Ei ükski tsivilisatsioon, mida Universum kunagi esile on toonud, ei võiks sarnastes tingimustes edasi kesta.

On selge, et seda probleemi mõistetakse, kuid kuidas on lugu lahendusega? On palju inimesi, kes meie praeguse olukorra ohtlikkust tunnetavad, kuid nende nõuanded on mitmesugused. Ühed ütlevad, et meie peame materiaalse teaduse arenemist peatama, lõpetama töötamise igasuguste kaugele ulatuvate plaanide alal ja tuumafüüsika ära keelama. Teised lähevad veelgi kaugemale ja ütlevad, et peame materiaalse teaduse purustama ja looduse juurde tagasi pöörduma ning elama nagu loomad elavad.

Kui inimesel oleks käsil ühe suure uue hoone püstitamine ja ta äkitselt avastab, et ühe arvestusvea tõttu ei ole vundament ehitise kandmiseks küllalt tugev, kas tuleks hakata siis ehitist maha kiskuma? Vaevalt küll et hakatakse! Kui inimesed küllalt targad oleks, hakkaksid nad otsima võimalust vundamendi suurendamiseks ja tugevdamiseks.

Materiaalse teaduse edasiarendamist ei saa mitte heade tagajärgedega seisatada. Ta kas läheb edasi või tagasi. Kui ta tagasi läheb, variseb ta kokku selle tõsiasja tagajärjel, et oluliselt toetavad liikmed saaksid tagasimineku programmi korral halvatud. Teie materiaalne teadus ei ole midagi tõeliselt valet. Ta saab edasi sammuma ja ennast laiali laotama horisontideni, milledest veel unistatud ei ole, kui ainult teie inimesed ühe kandejõulise vundamendi loovad.

Ja kui nad seda ei tee, siis toimub teie tsivilisatsiooni langus. Ta hävitab iseenese ühes täielikus kokkuvarisemises, mis vähe ellujäänuid järele jätab. Need vähesed, kes seda üle elavad, ei ole suutelised, ega oma soovi nende teadust jälle uuesti üles ehitada. Mõnede generatsioonide jooksul langevad nende järeletulijad peaaegu looma tasemele. Siis algab jälle kõrgemale arenemise protsess. 15 või 20 tuhande aasta jooksul tekib jälle üks tsivilisatsioon. Sellel tsivilisatsioonil tuleb tegelda nende samade probleemidega ja need omavad nende lahendamiseks need samad võimalused. Kui see ebaõnnestub, hukkub ta jälle. See on Universumi äramuutmata seadus, mis tegutseb vastavalt inimrassi vabale tahtele. Planeet Maa inimesed ja nende kultuur ei ole mitte väljasuremisele määratud, ta võib edasi sammuda oma teed mööda ülespoole, kuni ta selle ohu alaliselt enda selja taha on jätnud. See on Maa inimeste valik!

Vaevalt on kahelda, millist valikut inimesed teeksid, kui nad teadlikud oleksid alternatiividest, millede vahel inimestel tuleks valida. Täiesti õige, sellepärast ongi siin olendid teistest süsteemidest, et anda planeet Maa inimestele oma teadmisi.