Tulekera sööstis üle taevalaotuse ja plahvatas enne kui jõudis langeda horisondile. Kohalike poolt salvestatud videodelt on hästi näha meteoori langemise faasid: klassikaline meteoori faas, tohutu valguslahvatuse faas ja meteoori kustumise faas, mis jättis endast taevalaotusele laia, pika ja kobrutava suitsugaaside ja auru jälje. Valguslahvatuse faasis oli kuulda videodelt ühte väga tugevat pauku, millele järgnesid veidi väiksema helitugevusega paugud. Mõne aja möödudes, nii nagu seda tajusid kohalikud inimesed, jõudis Tšeljabinskisse ka lööklaine. Seekord oli selle ülerõhk sedavõrd suur, et umbes neljal tuhandel hoonel purunesid aknaklaasid. Videodelt on näha, et aknaklaaside purunemine ei olnud lauspurunemine, vaid korrapäratu.

Purunenud olid nii esimese korruse tasemel kaupluste suure klaasipinnaga vaateaknad, kui ka korruselamute akende klaasid erinevate korruste tasemel.
Lööklaine ülerõhk purustas ka linnas tsingitehase katuse umbes 600 m² ulatuses ja osa seina.
Videodelt on kuulda, kuidas lööklaine on käivitanud autode signalisatsioonisüsteemid ja need lärmasid pidevalt.
Purunenud aknaklaaside killud vigastasid nii ruumides sees olnud inimesi kui ka õues majade läheduses viibinuid. Haiglasse on pöördunud erinevate lõikehaavadega juba üle 1200 inimese, kusjuures hospitaliseeritud on neist vähemalt sada.
Inimeste esialgne arvamus oli, et tegu on ehk jälle mõne lennuõnnetusega, sest linnast mitte kaugel asub sõjaväe lennuväli ja on juhtunud ennegi sõjaväelennukite katastroofe.
Üks pealtnägija rääkis, et tema korrusmaja aknad purunesid peale plahvatuste kuulmist ja tema sõber, kes elab naabruses, tõugati lööklaine toimel oma köögist välja esikusse. Üks teine tunnistaja rääkis, et ta tundis autoga sõitmise ajal lööklainet kui “soojalainet”. Marat Lobkovski oli oma korrusmaja korteris ja läks akna juurde vaatama, mis võis põhjustada õues tohutu valgussähvatuse, kui äkki aknaklaasid purunesid ja killud kukkusid talle peale ja tekitasid lõikehaavu. Nüüd on ta lapitud, kuid õnneks kõik on korras. Valjuhäälditega varustatud autod hakkasid sõitma ringi mööda linna ja kutsusid inimesi üles säilitama rahu ja mitte tekitama paanikat.
“Kuid linnas oli siiski juba paanika,” rääkisid kohalikud, sest inimesed hakkasid käima oma sugulaste, sõprade ja tuttavate pool, et teada saada, kas kõik on ikka korras. Tšeljabinski linnas ja selle ümbruses lõhkus meteoriiditükkide langemise järel tekkinud lööklaine rohkem kui 4000 hoone aknad. Lööklaine purustas umbes 700 kooli ja lasteaia aknaid aga samuti umbes 200 haigla ja sotsiaalhoolekande hoone aknaid. Purustused on suurimad linnas. Vahetada tuleb välja vähemalt 200 000 ruutmeetrit aknaid. Akende parandustööd pidi tehtama väga kiiresti, kuna sellel ajal oli temperatuur seal -20 kraadi Celsiust (-4 Fahrenheiti).
Kannatada sai üle 1200 inimese, peamised vigastused ongi põhjustatud klaasikildudest. Vene meedia andmetel oli seisuga 18.02.2013.a. neist umbes 50 endiselt haiglaravil. Lisaks füüsilistele vigastustele kannatab osa ohvreid ka šoki ja ehmatuse käes. Venemaa kriisiministeerium on väidetavakt saatnud Uuralisse 20 000-liikmelise päästetööderühma.
Tšeljabinski kuberner Mihhail Jurjevitš ütles, et meteoriiditükkide ja sellele järgnenud lööklaine kahjud ulatuvad üle miljardi rubla (33 millionit dollarit).

Tšseljabinski ümbruses on tõeliselt suure hoo sisse saanud meteoriiditükkide otsimine. Eksperdid usuvad, et meteoriidi purunemise tagajärjel jõudsid mitmed tükid maapinnale.
Venemaa siseministeeriumi andmetel leiti Tšeljabinski oblastist kolm kohta, kuhu meteoriidikamakad kukkuda võisid.
Operatiivstaabi saabunud andmete järgi leiti kaks tükki Tšerbakuli rajoonist ja üks Zlatoustovi rajoonist, vahendas Interfax.
Arvatavalt kukkus võib-olla kõige suurem tükk Tšeljabinskist 80 km kaugusel oleva Tšebarkuli linna lähistel asuva järve jääst läbi. Pealtnägijate sõnul tegi meteoriit järve jäässe 7,2 m läbimõõduga augu. Täna asuti meteoriiditükke jahtides sukelduma, kuid vene meedia teatel on tulnud otsingud siiski tulemusteta peatada, sest otsinguid raskendavad järve hägune vesi ja mudane põhi.
Ametivõimud on piirkonna elanikke hoiatanud, et need kahtlaseid esemeid ei puutuks. Kiirgustase on mõõtmiste järgi olnud siiski normi piires.


Venemaa geograafia seltsi regionaalkeskuse juhataja teadustekandidaat Sergei Zahharov rääkis, et meteoriidi lendu saatis kolm erineva võimsusega plahvatust.
«Minu vaatluste järgi lendas tulekera kagust loodesse. Plahvatustele, mida kokku oli kolm, eelnes ere sähvatus, oletatava temperatuuriga enam kui 2500 kraadi. Esimene plahvatus oli kõige tugevam,» rääkis teadlane. Eksperdi arvestuste järgi leidsid plahvatused aset maapinnast 60-70 kilomeetri kõrgusel. Nende orienteeruv tugevus oli 1-10 kilotonni.
«See oli boliid: suur taevakeha, sisuliselt suur meteoor. See plahvatas, kui sisenes atmosfääri alumistesse tihedamatesse kihtidesse, puistates kõik allpool asuva kildudega üle,» rääkis Zahharov.
«Mitmes meediaväljaandes oli kirjas, et meil oli meteoriidisadu. See pole päris nii. Meteoriidivihm on praktiliselt ohutu, see oli kui kosmosest kukuvad kivid. Kordan veel kord, et tegemist oli boliidi plahvatusega, mille tulemusel said kahjuks viga ka inimesed.» Uurali föderaalülikoolis töötav meteoriitide ekspert Viktor Grohhovski rääkis RIA Novostile, et keemilised uuringud kinnitasid tükkide maavälist päritolu.
Analüüside tulemuste järgi kuulub meteoriit tavaliste kondriitide klassi, kujutades endast kivimeteoriiti, mille rauasisaldus on 10 protsenti. Grohhivski sõnul kantakse uus meteoriit rahvusvahelistesse kataloogidesse tõenäoliselt Tšebarkuli meteoriidi nime all.
Siseministeeriumi regionaalne esindus oli varem teatanud, et pärast meteoriidi kukkumist leiti Tšebarkuli järve ümbrusest väikseid kõvu tükke (läbimõõduga 0,5-1,0 sentimeeter) ja seetõttu oletati, et just sealt tuleb otsida meteoriidi kukkumiskohta. Jekaterinburgis asuva Uurali föderaalülikooli teadlased uurivad Tšebarkuli järve katvalt jäält ja veekogu lähiümbrusest leitud meteoriiditükikesi. Kokku viidi ülikooli analüüside tegemiseks 53 tükki, millest suurima läbimõõt on üks sentimeeter, väikseima diameeter on üks millimeeter.
Tšeljabinski plahvatus toimus linna kohal. Astronoomid ja füüsikud hindavad seda kõige võimsamaks pärast 1908. aasta juunis toimus Tunguusi katastroofi.
Tšeljabinski meteoor sisenes Maa atmosfääri umbes kahekümnekraadise nurga all kiirusega 18 kilomeetrit sekundis. Taevakeha tekitas madala sagedusega helilaineid. Neid salvestas tuumarelvade katsetusi jälgiv vaatlusvõrk.
Infrahelide põhjal oli meteoor Maa atmosfääri jõudes umbes 17-meetrise läbimõõduga ja võis kaaluda kuni 10 000 tonni. See plahvatas paarikümne kilomeetri kõrgusel maapinnast.
Vabanenud energiahulk oli võrreldav 30 Hiroshimale heidetud tuumapommi plahvatusega, väidavad kahe plahvatuspiirkonna lähedal asuva vaatlusjaama andmeid analüüsinud Kanada Lääne-Ontario ülikooli teadlased. Plahvatuse lööklaine tekitaski kõige suuremaid kahjustusi.
Maa-lähedasi objekte jälgiv Euroopa kosmoseagentuur kinnitas et plahvatus polnud mingil kombel seotud asteroidi 2012 DA14 möödumisega Maast.
Kosmoseagentuuri ja NASA teleskoobivõrk peab hoolsalt silmas vähemalt sajameetrise läbimõõduga asteroide, mille teekond võib Maa omaga ristuda. Reedest kosmilist külalist ei pannud keegi tähele, sest see oli piisavalt pisike ja tõenäoliselt ka väga tumedat värvi, oletas Euroopa kosmoseagentuuri esindaja Heiner Klinkrad.


21. märtsil 2013.a. teatas RIA Novosti, et teadlased Venemaa Maamagnetismi, Ionosfääri ja Raadiolevi Instituudist (IZMIRAN), kasutades maatundlikke lairiba radareid, tegid kindlaks võimaliku meteoriidikraatri asukoha Tšebarkuli järve põhjas Uuralites.
3D pilt näitab, et järve põhjas on kolme-meetrine kraater, mis on ilmselt tekitatud Tšeljabinski kohal plahvatanud meteoorkeha fragmendi poolt.
Kraater ei asu otse meteoorkeha fragmendi poolt jäässe tekitatud 7-meetrilise jääringi keskel, vaid selle ühest servast 10 meetrit eemal.
Erakorralisete olukordade ministeeriumi tuukrid ei leidnud vahetult peale meteoorisündmust järve põhjast midagi, kuna järve põhi oli siis kaetud paksu segipaisatud setete kihiga.

Kolmapäeval, 16. oktoobril 2013.a., viidi läbi operatsioon Tšebarkuli järve põhjast meteoriiditüki välja tõmbamiseks. Tegevus viidi läbi Tšeljabinski Riikliku Ülikooli teadlaste Sergei Zamozdra ja Nikolai Mizulini juhtimisel.
Tuukrid kaevasid 10 päeva jooksul järve põhjas 65 jala ehk umbes 20 m sügavusel paksu mudakihi all olnud meteoriidikamaka välja ja tirisid selle kaldale.
Meteoriidikamaka kaalumisel kaal purunes siis, kui digitaalsel näidikul oli näha numbreid 569 kg ehk 1255 naela ( lb ). Meteoriidikamakas purunes seejuures kolmeks tükiks.
See on praeguseni leitutest suurim tükk meteoriidist, mida nüüd tuntakse kui “Tšeljabinski meteoriit”, ja mille algseks kaaluks selle sisenemisel Maa atmosfääri võis olla umbes 10 000 tonni.
Teadlased arvavad, et see meteoriidikamakas võib olla üheks kümnest kõige suuremast meteoriidst, mis on kunagi üldse leitud.
Meteoriit toimetati väljapanekuks Tšeljabinski Loodusloo Muuseumi.