Alates kosmosesajandi algusega planeedil Maa, kui hakati lennutama Maa orbiidile tehiskaaslasi, satelliite ja kosmoselaevu, on hakanud ka sealt alla kukkuma tagasi maapinnale, üleslennutatud aparaatide kanderakettide igasuguseid detaile. Väiksemad ja õrnemast materjalist detailid põlevad tavaliselt ära sisenemisel Maa tihedamatesse atmosfäärikihtidesse, kuid suuremad ja kõvematest metallidest tehtud osad jõuavad maapinnani, tekitades atmosfääri läbides ilusaid meteoore või isegi meteoorisadusid. Kuna juba üle poole sajandi on maapinnale kukkunud sedasorti orbiidiprügi, mis on inimestesse tavaliselt tekitanud hirmu, paanikat ja kutsunud esile mitmesuguste teooriate tekkimise, siis selle leheküljega ma püüan anda valikulise ülevaate viimase paarikümne aasta jooksul maapinnale kukkunud metallist keradest ja silindritest.
Teaduslik seletus on järgmine: kerad orbiidilt kujutavad endast spetsiifilist kosmoseprügi, mis tüüpiliselt säilitavad oma kuju ja koostise taassisenedes Maa orbiidilt atmosfääri ja maapinnaga kokkupuutudes tekitavad kokkupõrke, mis võib jätta pehmemat sorti maapinda mini-kraatri. Kerad orbiidilt on oma funktsionaalsuselt mitmesugused, kuid enamasti on need titaanisulamist metallist kerad, mis on erinevate kanderakettide tõukejõu süsteemi osad. Ameerikas näiteks on kõige enam kasutatud kanderaketti „Delta”, mille väikesed titaanist survekerad ja suurem metallist kütusemahuti, on need kaks osa, mis tüüpiliselt elavad üle taassisenemise Maa atmosfääri. Samuti saabuvad Maale tagasi ka nende isolatsioonkatted, kuid vahel on need taassisenemisel hävinud täiesti. Vahel on isegi leitud põlemiskambri erinevates suurustes tükke.
On välja arvutatud, et võimalus saada pihta mõnesuguse kosmoseprügiga, on ühel seitsmest miljardist inimesest Maal, tõenäosus 1 : 3200, kuid hooneid on kosmoseprügi tabanud küll.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vietnami uudisteportaali Thanh Nien News andmetel kukkusid kaks metallist kera kahte erinevasse kohta Põhja-Vietnamis laupäeval 02. jaanuaril 2016.a.
Üks veider metallist kera kukkus Tuyen Quang Provintsi väheasustatud piirkonda laupäeva hommikul umbes kella kuue ajal.
„Taevas oli selge aga äkki me kuulsime äikesemürinale sarnast heli taevast,” rääkis üks sündmuse pealtnägijaist Thanh Nienile.
Kohalikud leidsid hiljem kergelt pehmesse pinnasesse süvistunud kuumustunnustega metallist kera jõe äärest.
Selle sfäärilise objekti läbimõõt oli 80 cm (31.5 tolli) ja see oli ilmselt tehtud mõnest metallisulamist, rääkis leidja.
Umbes samal ajal tabas teine metallist kera kellegi aeda Yen Bai Provintsis, mis asub otse Tuyen Quangi Provintsi kõrval ning samuti peale äikesemürina sarnase hääle kostumist taevast. Kohaliku sõjalise ametkonna esindaja ütles, et see metallist kera oli umbes 27 cm (10.6 tolli) läbimõõdus ja samuti kuumustunnustega.
Armee on ümber piiranud mõlemad kukkumiskohad, kahtlustades, et tegemist võib olla ehk mõnda sorti lõhkekehadega.
Vietnami Kaitseministeeriumi esialgne uurimine tegi kindlaks, et need objektid võivad olla tehtud Venemaal ja pärineda mõnelt nende kanderaketilt, kus neid kasutati näiteks suruõhu mahutitena. USA amatöör satelliidijälgija Ted Molczani analüüs tegi kindlaks, et need kerad korreleeruvad hästi Venemaa „Zenit 2SB” kanderaketi taassisenemisega Maa atmosfääri, mille lagunemist jälgiti Tai kohal.
Kolm müstilist objekti, mis väidetavalt on kukkunud taevast, on ajanud hirmu peale kohalikele külaelanikele Hispaanias. Kohalikud Murcia piirkonna elanikud on olnud hämmingus, kui nende maadele on viimasel ajal kukkunud arusaamatud müstilised kerad.
Esimese kera leidsid kohalikud karjused teisipäeval kolmandal novembril 2015.a. Calasparrast. Teise objekti leiti umbes samal ajal Villaviejast ja umbes mõned päevad varem, leiti veel üks Eldast.
Kohalik uudisteagentuur El Pais teatas, et need objektid on umbes ühe meetrise (3,2 jalga) läbimõõduga ja kaaluvad umbes 20 kilo (44 naela).
Peale seda, kui esimene objekt oli avastatud, algatas Hispaania Tsiviilkaart CBRN protokolli (keemiline, bioloogiline, radioloogiline), et välja selgitada nende objektide ohtlikkuse. Uurimistoimingutega selgitati välja, et need ei ole lõhkeseadeldised ega kujuta ka endast radioaktiivset ohtu. Peale seda võtsid nad need objektid enda valdusesse ja viisid ära edaspidiste uurimuste teostamiseks.
„Ma arvan, et see on palju tõsisem probleem, kui see välja paistab. Elanikud on väga murelikud sellest, mis on juhtunud ja väärivad selle kohta laiemat selgitust,”
ütles Calasparra linnapea Olive Pressile.
„Kuskohast need objektid on pärit? Miks need kukkusid just täpselt siia? Kas veel on neid tulemas?”
„Ja mis siis peaks juhtuma, kui mõni selline kera kukub tihedalt rahvastatud piirkonda?”
Alicante politsei pressiesindaja ütles: „Need tunduvad olema pärit mõnelt kosmoseaparaadilt, kuid mitte reisilennukilt. Need võivad olla osad mõnelt satelliidilt või midagi sarnaselt.”
Mõned on väitnud, et nende kukkumiskohas kraatri puudumine tähendab seda, et need ei saa olla pärit kosmosest, kuid kraatri olemasolu ei ole mitte tingimata vajalik. Kosmoseprügi kaldub kukkuma maapinnale lõppkiirusega, mis vastab umbes ühe meetrise läbimõõduga sfäärile, vastavalt „IFLScience” andmetele umbes 9,4 m/s ehk 21 miili tunnis. See on küllaldane, et vigastada inimest, kuid mitte küllaldane, et tekitada kraatrit.
Siiski oletatakse, et need objektid võivad olla kas survestatud gaasi konteinerid või siis kütuse mahutid, kuid ei osata selgitada, mille küljest need võisid olla pärit. Enamgi veel, ei osata anda selgitust sellele, mikspärast need on säilinud nii heas konditsioonis peale allakukkumist, samuti soovib igaüks Murciast teada, miks need kukkusid alla just sinna ja sellisele väikesele maa-alale ja kas võib oodata sarnaste objektide allasadamist veel ?
Seoses kosmoseprügi teooriaga, mõned on pannud tähele, et need kerad sarnanevad küllaltki erinevates Star Warsi filmides nähtud androidiga „IT-O ülekuulaja”. Kas need võivad pärit olla tulnukate käest ? UFOsid on nähtud selles piirkonnas, eriti Cartagena ümbruses. Seal saadi fotole kettasarnane ufo augustis 2015.a.
Peale seda, kui järgmine kera oli kukkunud mõned kilomeetrid eemalasuvasse Villavieja külasse, just viis päev hiljem ja kuuldused sellest hakkasid levima,
hakkasid kohalikud jutustama mitmeid huvitavaid lugusid selle kohta.
Mõned kohalikest rääkisid, et nad nägid seoses esimese keraga, nelja kuni kuut objekti taevast kukkuvat. Keegi teine jälle kinnitas,
et nägi taevas „kuut või seitset tulekera”. Tulemuseks oli see, et ametnikud kutsusid kokku kohaliku Ohutuse Nõukogu,
et põhjalikumalt uuride neid “bolas espacial” (kosmose pall) ja kuulujutte enamate kerade leidmisest piirkonnas.
On kindlaks tehtud, et need survekerad pärinevad USA kanderaketilt „Atlas V - Centaur”, mille start oli 13. märtsil 2008.a.
Peale sähvatust ja möirgamist taevas, jäid seitsmetuhandese elanikkonnaga linna Santa Rita do Pardosse, ainult ehmatus ja kahtlused nähtu ja kuuldu suhtes. See väikelinn jääb 266 km kaugusele Mato Grosso do Suli osariigi pealinnast Campo Grandest Brasiilias.
Sellel hommikul 28. detsembril 2014.a. nähti linna kohal tulekerasid. Selle järel oli taevast kuulda kolm järjestikust pauku ja üks objekt, mis sarnaneb suure veoauto kütusepaagile, oli kukkunud Santa Maria farmi aladele.
„See juhtus kella kolme ajal varahommikul kui seitse tulekera tulid taevast,” rääkis ühe linna supermarketi omanik.
Farmiomaniku sõber Marcelo ütles, et selle objekti mõõtmed olid: kõrgus 1,46 m, diameeter 56 cm ja kaal 30kg/66lb. See süsimust silinder oli kukkunud ühest elamust ainult 50 meetri kaugusele.
Järgmisel päeval muutus see koht turistide atraktsiooniks ja palverännaku kohaks, nii et omanik kaalus farmiväravate sulgemist isegi. Valguseid taevas nähti isegi sellistes suurlinnades nagu Campo Grande, Antonio Joao ja Lõuna-Fatima. Sarnased rapordid saabusid ka Paranast ja isegi Paraguaist.
Fotodel on näha terviklik süsinikkiud isolatsiooniga kaetud survemahuti, mida spetsialistid korreleerivad USA kanderaketi „Falcon 9” osana ja mis oli üles saadetud 2014.a. alguses.
10. juulil 2014.a. leidis üks Austraalia elanik metallist kera Castlereaghi maantee Pagan Creeki silla juurest, mis jääb Walgetti linnast põhja suunas New South Walesi osariigis. Leidja ütles, et see metallist kera on tehtud titaanist ja selle läbimõõt on 40 cm ja kaal 13,4 kg.
„Kera üks klappidest on täielikult hävinenud selle taassisenemisel Maa atmosfääri ja on jätnud tähelepanuväärsed titaani sulamisjooned kera pinnale,” rääkis leidja. „Teine klapp on osaliselt vigastatud,” lisas leidja.
Seda taevas nähtud tulekera tuntakse kui „Objekt 40077” ja on kanderakett „Sojuz” kolmas aste, mis saadeti üles Kazahstanis Baikonuri kosmodroomilt 08.07.2014.a. See sisenes Maa atmosfääri kiirusega 29 000 km/h neljapäeva öösel ja hulk inimesi kinnitasid, et nägid kuidas hele objekt liikus taevas põhja suunas umbes kella 21:45 ajal.
Hiina Heilongjiangi provintsi elanikud teatasid, et nägid 18. mail 2014.a. taevas kolme UFOt sööstmas läbi taeva ja arvatavalt üks neist kukkus alla kellegi köögivilja aeda. Vastavalt Chinanews.com järgi, Mengchangi küla elanikud nägid, kuidas kolm objekti kukkusid all taevast sellel hommikul. Varsti peale seda nad kuulsid tohutult valju läbilõikavat heli ja suur tulepall prantsatas maha ühe külaelaniku köögivilja aeda.
Mida nad leidsid sellest aiast sarnanes küll mingile science-fiction filmile. See oli nagu suur metallist kera ääristatuna sakilise materjaliga. Hiina Kesktelevisioon teatas, et see objekt on 2,5 meetrit läbimõõdus ja kaalub umbes 90 naela ehk 40,5 kg. Objekti seest leiti lämmastikgaasi jääk.
Ühtekokku kukkus Qiqihari linna kaheksa sellist identifitseerimata objekti. Kohalik meedia teatas, et nende objektide karakteristika on samasugune ja kohalikud nägid samuti tulekerade taevast allakukkumist.
Vastavalt Chinanews.com andmetele arvatakse, et need objektid saab suure tõenäosusega seostada Venemaa nurjunud raketikatsetusega samal ajal. Selle raketi väljasaatmine toimus kell 03:42 Kasahstani kohaliku aja järgi, mis vastab kohalikule kella-ajale 05:42 Pekingis. See rakett purunes 549 sekundit peale väljalaskmist umbes 100 miili kõrgusel. See „Proton-M” kanderakett oli ühe orbiidile saadetava satelliidi kandjaks.
Venemaa Rahvuslik Kosmoseagentuur teatas, et nende kanderakett ja satelliit põlesid ära atmosfääri sisenedes ega võinud põhjustada kahju maapinnale, kuid sündmustiku ajaskaala siiski langeb täiesti kokku ja annab tunnistust millestki muust.
Kohalikud rääkisid Hunani provintsi Xiaoxiangi Morning Postile, et kolm katusetala on puruks murdunud ja nende aida katusesse on tekkinud suur auk. Teised jälle teatasid, et väga tugev heli taevast hirmutas neid keset päeva ja ametnikud on maksnud neile kahjude kompensatsiooniks £1,100.
Kahjuks see ei ole esimest kord, kui midagi niisugust on juhtunud. Alates 1990date aastate algusest on raketijäänused kukkunud Hunani provintsi vähemalt kahekümnel korral.
See aita kukkunud raketidetail pärineb Hiina mehitama Chang 33 maanduja 02.12.2013.a. Xichang Kosmosekeskusest Sichuani provintsis üles lennutanud kanderaketi Long March 3D küljest.
Kolm identifitseerimata objekti, mis sarnanevad rakettidele, leiti Zimbabwe erinevatest osadest ühe nädala jooksul peale seda, kui need olid taevast alla kukkunud plahvatuse saatel,” teatas politsei pressiesindaja. Pühapäeval 15. juulil 2013.a. kuulsid Mulota küla, mis asub Old Trauma Centre Zimplats Mine, Battlefields läheduses, elanikud veidrat plahvatust, mida saatis tugev põmm.
Järgmisel päeval avastas üks küla elanikest põõsastes veidra identifitseerimata objekti ja teavitas sellest ka teisi küla elanikke. Asjast teatati Battlefieldi politseijaoskonda. Politsei tegeles olukorraga kohapeal ja tuvastas, et see objekt sarnaneb raketile ja on valmistatud mingi metalli ja alumiiniumi sulamist, on 3 meetrit pikk ja läbimõõdult 1,8 meetrit. Politsei tuvastas samuti, et objekti juures kasutatud poltidele oli sisse pressitud „ NAS 13004-41CS”.
Ekspertide arvates on see objekt ja teised leitud objektid USA „Delta” kanderaketi, mis saadeti üles 27. augustil 1975.a., detailid.
Ameeriklane Dean Gentz leidis ühe titaanist survekera enda koduosariigi Texase Buna piirkonnast 20. veebruaril 2013.a. Ta märkas seda kera enda maaomandil suure tammepuu lähedal ja see võis olla seal teadmata aja jooksul enne, kui maaomanik selle leidis. Kuna seal oli pinnases mitmeid lohkusid, siis pole kindel, kas see kera oli need hüpeldes tekitanud, enne kui see oli jõudnud kohta, kust see leiti.
See kera oli väga sarnane Namiibiast novembris 2011.a. leitud kerale ja võib olla päritolult Venemaa toodang.
Mr. Gentz laskis kerale teha metallograafilise analüüsi, mille tulemused olid järgmised: titaan 91.25%, vanaadiumoksiid 4,7%, räni 2,05%, raud 0,98%, tsink 0,15%, molübdeen 0,13%.
Kera kaalus 16 lb (7.3 kg), ümbermõõt 43.25 tolli (17.02 cm), diameeter 13.75 tolli (5.41cm).
Olukord muutus veelgi müstilisemaks, kui kümnendal märtsil leiti teine samasugune kera esimese kera leiukohast umbes ühe miili (1.6 km) kauguselt.
Umbes samal ajal ja umbes samasuguses raadiuses leiti ka kolmas kera.
16. aprillil leiti juhuslikult metsast neljas kera esimese kera leiukohast umbes 1,5 miili (ca 3 km) kauguselt.
Kerasid saab iseloomustada üldiselt järgmiselt:
Paul Maley, SPACE DEBRIS PAGE, veebilehe arendaja ja kosmoseprügi ala asjatundja, sai 7. juulil 2012.a. teate, et üks metallist kera on leitud juba 1970date aastate algupoolel edela Rootsi Torupi kandi soost ja seda on kasutatud aia dekoratsioonina.
Keral pooleldi kustunud ingliskeelse kirjutise najal NASA spetsialist tegid kindlaks, et see kera tundub olema GN2 survemahuti ja võis kuuluda „Agena” kanderaketi ühe astme koosseisu.
Kera ümbermõõt on 133 cm, mis vastab selle läbimõõdule 42 cm. Kirjutise üks rida ütleb: 21,40 LBS, mis vastab kaalule umbes 10 kg, ja on kooskõlas ka kera ülekaalutud raskusega lb-des.
Tundmatu päritoluga metallist objekt kukkus maale Maranhao osariigis Brasiilias. See ebatavaline juhtum tekitas paanikat kohaliku elanikkonna hulgas. Selle palli-sarnase, umbes ühe meetrise läbimõõduga ja 30 kilo kaaluva objekti, leiti 22. veebruaril 2012.a.
Üks Riacho dos Pocose elanik oli esimene, kes seda kera märkas. Jose Valdir Mendes rääkis, et ta oli kuulnud valju möirgavat heli kolmapäeva hommikul umbes kella kuue ajal kohaliku aja järgi. Mees hirmus tugevasti ja käskis ka oma naisel mitte õue minna. Siiski mees oli väga uudishimulik teada saamaks mis oli väljas juhtunud ja ta läkski õue. Ta leidis ühe veidra kera enda aiast.
Ta tegi kindlaks, et see kera oli valmistatud minisugusest metallist. Keral oli sees väike avaus, millest ta nägi, et see oli seest tühi, kuid midagi oli siiski selle sees peidus. Kohalikud tõstsid ja raputasid seda ning nad tundsid, et selle sees midagi liigub.
Õnneks see kera kukkudes ei vigastanud kedagi. Kuid see kummaline kera tekitas siiski teatavat kahju Mendese perekonnale. See kera jättis maapinda kraatri ja vigastas kašupähkli puud.
Kuulujutud veidra kera leiust aga levisid naaberküladesse ja -linnadesse, kust voolas kokku Riacho dos Pocose külasse hulganisti inimesi, et näha seda veidrat saadetist taevast. Linnarahvas rääkis, et see möirgamine oli kohutav. Mõned arvasid, et maailma lõpp on kätte jõudnud, teised aga arvasid, et nüüd on tulnukate kosmoselaev maandunud. Ühe professori arvates võis see olla aga mõne kosmosesatelliidi osa.
Spetsialistid on selle identifitseerinud kui arvata kanderakett „Ariane 44L” survemahuti.
Suur metallist kera kukkus Omusati provintsi Namiibias 01. novembril 2011.a. Selle 1,1 meetrise ümbermõõduga (43 tolli) metallist kera leiti maa põhjaosast umbes 750 km (480 miili) kauguselt pealinnast Windhoekist.
Kohalikud ametnikud salastasid selle ja kutsusid kohale NASA ja ESA ametnikud, et välja selgitada, millega on tegemist. Sõltumatud eksperdid tegid kindlaks, et see Namiibiasse alla kukkunud metallist kera võib pärineda „Sojuz U” kanderaketist, mis toimetas kosmosesse Progress M-13M kosmoselaeva 30. oktoobril 2011.a.
Kaheksa aastat peale kosmosesüstik „Columbia” katastroofi ilmus peale pikka põuda välja Texase Nacogdochesi järvest suur metallist ümmargune kera.
See oli üks kaheksateistkümnest kosmosesüstik „Columbia” kreogeeni mahutist, mis kukkus sellesse järve katastroofi päeval 01. veebruaril 2003.a., kui süstikuga toimus atmosfääri taassisenemisel katastroof Texase kohal.
See kera leiti alles siis, kui vee tase järves oli langenud 11 jalga (3,3 m) peale pikka põuda USA Texase osariigis.
Selle atmosfääri läbimisest veel kuuma kera leidis Wyomingi elanik Robert Dunn 19. märtsil 2011.a. Kera diameeter on 30 tolli (12 cm) ja see jättis maapinda mini-kraatri, mille läbimõõt oli kolm jalga (14,4 cm) ja sügavus umbes 12 tolli (4,8 cm).
Kera üldine seisund oli küllaltki hea, ainult selle ühel küljel oli muljutis.
Spetsialistide arvates on see kera Venemaa kanderaketi ühe astme osa, mis lennutati üles 20. jaanuaril 2011.a. ja tuntakse „Electro-L” missiooni nime all.
Kaks metallist survekera leiti Kasahstanis 14. mail 2009.a.
Paremal pildil oleva survekera kohta ei ole andmeid leidja ega leiukoha suhtes. See oli pandud müügiks Internetti 2009. aastal.
Kera on valmistatud titaanisulamist. Selle diameeter on 13,78 tolli (350 mm), kaal 16,5 lb (7,5 kg).
See ilmselt titaanisulamist valmistatud kera leiti Mehhikost, kuid täpsem leiukoht on teadmata. Kera vastaspoolustel olnud klapid on täiesti hävinenud.
Selle keraja metallist kesta leidis austraallane A.Taylor 2008.a. Austraaliast, mille asukohta ei ole avaldatud, kui ta oli karja vaatluslendu tegemas.
Objektil olnud märkide najal tehti kindlaks, et see võis olla „Delta 2” kanderaketi osa, mis lennutas üles INSAT 1B 1990.a.
Musta isoleermaterjali mähitud metallist kerasid, millede päritolu on teadmata, kukkus taevast ühe maaomaniku maadele ja inimesed on ärevil, sest ei teata, kas need on midagi ohtlikku ning võib-olla isegi radioaktiivset.
„Need on umbes ühemeetrise läbimõõduga, kaetud mustast isoleermaterjalist lintkattega, mille sees on musta tahmakihiga metallkera ja millel on otstes mingid klapid,” nii kirjeldavad neid objekte leidjad.
Osa inimesi arvab, et need võivad olla mingi kosmoseaparaadi osad, sest kahel pool otstes on mutrid, mida ufo-olendid kindlasti ei kasuta.
Farmer James Stirton leidis enda farmi maadelt Cheepies, Charlevillest läänes, Queenslandis, Austraalia, musta kähardunud isoleermaterjali hunniku sees oleva metallist kera 7. novembril 2007.a.
Selle isolatsioonmaterjali mähitud kera läbimõõt oli 54 cm ja kaal 20 kg, kogu objekt oli tugevate põlemistunnustega.
Kohalekutsutud Brisbane Planetaariumi kuraator tegi kindlaks, et see on kas heeliumi või lämmastiku mahuti, mille märgis on 2006-047-C ja see oli USA kanderaketi osa, mis viis üles ühe päikese uurimiseks mõeldud Stereo satelliidi ja lennutati üles Cape Canaverali raketodroomilt Floridas 26. oktoobril 2006.a.
13. jaanuaril 2005.a. taassisenes Maa atmosfääri Aasia kohal NAVSTAR 49 PAMD (2000-071C, U.S. Satellite Number 26607).
Selle STAR-48B tahkekütusel kanderaketi mootori titaanist kest leiti Taist pealinna Bangkoki lähedalt.
Selle munasarnase objekti läbimõõt on 1,2 m ja mass umbes 50 kg.
Oksüdeerija mahuti leiti Belemi linna lähedalt Brasiilias augustis 2006.a. Belem ehk Belem do Para on linn Brasiilias, Para osariigi pealinn. Asub Amazonase suudmeala lähedal Para jõe ääres 100 km kaugusel Atlandi ookeani rannikust.
Seda mahutit seostatakse Telstar 402 taassisenemisega Maa atmosfääri 14. novembril 2004.a. Ühe farmi omanik leidis selle kaks aastat peale selle alla kukkumist.
Mahuti läbimõõt on umbes 80 cm ja kõrgus 1 m.
Mahuti oli kanderakett „Ariane” kolmanda astme osa.
Hiina FSW ehk Fanhui Shi Weixing ehk „tagastuv satelliit” taassisenes Maa atmosfääri 21. novembril 2003.a
Ajavahemikul 1974 kuni 2006 saatis Hiima orbiidile 24 FSW satelliiti kuues erinevas variandis ja nendest 22 taassisenesid atmosfääri edukalt.
See pildil olev kapsel saadeti üles 3. novembril 2003.a. ja taassisenes Maa atmosfääri 21.11.2003.a. ning maandus edukalt Hiina Sichuani Provintsi.
Vahel aga juhtuvad satelliitide maandumisega seoses äpardused. Üks selline äpardus juhtus Hiina FSW 3-3 tagastuva satelliidiga.
See saadeti üles 27. septembril 2004.a. ja selle ülesandeks oli teostada teaduslikke uuringuid, geoloogilist uurimust ja kaardistamist.
Peale 18 ööpäevast missiooni orbiidil kapsel taassisenes Maa atmosfääri 15.10.2004.a., kuid selle langevarjuga juhtunud äparduse tõttu kukkus see kapsel ühte majja, läbi hoone katuse ja vahelae, Penglai külas, Sichuani Provintsis Hiinas.
USA kosmosesüstik „Columbia” STS-107 katastroofist tükid taassisenesid Maa atmosfääri 01. veebruaril 2003.a.
Tükkide hulgas on survekerad, hoone katusele, linna tänavale ja bensiinijaama territooriumile langenud tükid aga samuti juba mainitud kaheksa aastat peale kosmosesüstik „Columbia” katastroofi, peale pikka põuda Texase Nacogdochesi järvest välja ilmunud, suur metallist ümmargune kera.
See STS-107 katastroofirusude vool püüti kinni radariga ja see paistab seal tähelepanuväärse punase jäljena, nagu seda on näha ühel Shreveportis, Louisianas, asuva USA Meteoroloogiateenistuse radari pildil.
Peale ligikaudu kaheksat aastast orbiitlemist PAM-D (Payload Assist Module – Delta) ülemine aste, üles lennutatud 13.05.1993.a., taassisenes Maa atmosfääri 21. jaanuaril 2001.a.
Selle üks peamine fragment kukkus Saudi Araabia territooriumi väheasustatud kõrbealale umbes 240 km kaugusele pealinnast Riyadhist.
See munakujuline objekt massiga umbes 70 kg on STAR-48B tahkekütusel kanderaketi mootori titaanist kest, mille düüsid on kas murdunud küljest või siis ära põlenud. Siiski kestal oli selgelt säilinud selle number, mille järgi oli seda lihtne tuvastada.
PAM-D südameks on STAR-48B tahkekütusel raketimootor (SRM) toodetud „Thiokol Corporation” poolt.