Auk nr 5 kuju
Väikepildid




Sisukord
1×1px 1×1px
1×1px
Lehekülje koostas &
teostas Ivo Tarmisto
insigiil

 
Augud Tauli rõngasjärve jääs
Riidaja külas Valgamaal


Torupillitalu peremehe Ants Tauli vastuargumendid
tema rõngasjärve jääs olevate aukude tekkepõhjuste versioonidele


Tundmatu loodusnähtus

Ajavahemikul 27.02 - 07.03.2009. avastasime Torupillitalu tehisjärve ca 35 cm paksuses jääs kuue augu olemasolu. Ajavahemikul 16. - 17. märts leidsime veel kolm auku. Niisiis on tegu üheksa auguga - kuue vanema- ja kolme äsja avastatuga. (vt. aukude paiknemise skeem) Augud olid täpselt ringikujulise ristlõikega ja vertikaalsuunas allapoole koonilised, koonuse ülemise diameetriga vahemikus 120 - 260 mm ja alumise diameetriga jää ja vee perimeetril 100 - 200 mm. Koonuse ülaservast lähtuva jääpinnani ulatuva lehtri läbimõõt 350 - 1000 mm. Aukude nr. 1, 2 ja 3 pikitelg oli vertikaalist kõrvalekaldes vahemikus 20 - 30 kraadi, asimuudiga ca 280 kraadi. Järgnevas toon välja aukude võimalikud tekkepõhjused, tunnused, mis võiksid viidata antud põhjusele ja lisan vastuargumendid, mis üht või teist tekkepõhjust välistavad.

1×1px
1. Inimfaktor
Tunnus:
Augud nagu oleksid jäässe puuritud.
Allpool olevatel fotodel on hästi näha augu sisse jääv umbes 15 mm kõrgune jääteravik, mis ei saa mitte kuidagi tekkida, kasutades kas käsi- või mootorjääpuuri.
Fotod august number 1
Auk number 1 algselt: Näha on augu sisse ulatuv 15 mm kõrgune teravik Augu number 1 sisse ulatuv 15 mm kõrgune teravik suurendatult
Suuremate fotode vaatamiseks klõpsa väikepiltidel

Jääpuuriga puuritud august tõmbab puur välja jäätükid, mis jäävad vallina augu äärele. Jäävall puudus. Jääpuuriga ei ole võimalik tekitada koonilist auku. Jää läbimisel purustab puur augu alaserva rebides jääst tükke ja tekib räsitud äärega alaserv. Aukude alaservad olid aga filigraanse servaga nagu veinipokaali ääred.
Fotodel on auk number 9 ja augu number 3 veealune vaade
Augu number 9 seinal on näha korrapärased kollased ringilõigud Augu number 9 seinal on näha korrapärased kollased ringilõigud Auk number 3 alt: Augul on filigraanne alaserv
Augud nagu oleksid jäässe sulatatud kasutades selleks spetsiaalset soola (jääproovidest leitud kaltsium, alumiinium, magneesium ja baarium kloriidid ja sulfaadid)
Vastuargumendid:
Meie privaatjärvel on kalameeste tegevus välistatud. Aukude avastamise momendil puudusid jääl oleval lumel inimeste jäljed, nagu alloleval fotol näha on.
Fotoseeria auk number 6 avamisest
Auk number 6 algselt enne selle avamist Auk number 6 selle avamise hetkel Auk number 6 avatult Auku number 6 katnud jääkooriku tükk püstasendis
Nimetatud soolad sattusid järve jääle ilutulestiku rakettide põlemisjääkide langemisel järvele 31. detsembril 2008. aastal. Rakette lasti ca 15 meetri kaugusel aukudest millest proove võeti. Tõenäoliselt kandusid põlemisjäägid tuulega üle kogu veekogu ja samu sooli võib leida ka teiste aukude juurest. Laskmise kohast kõige kaugema 7. august võetud analüüsi tulemused soolade sisalduse osas jäid kahjuks Tartu Ülikoolist saamata. Spetsiaalset jääsulatamiseks mõeldud soola pole keegi meie järvel kasutanud. Jääd sulatav sool ei saa olla jää sees, kust seda leiti, sest ta sulataks end jää seest välja. Viimane fakt tõestab, et sool oli jää sees juba varem enne aukude teket. Järelikult tegemist ei ole jääd sulatava soolaga. Nii suurte aukude sulatamiseks soola abil peaks soola kontsentratsioon olema sadu kordi suurem, kui seda jääst leiti. Kui jääsulatamise soola kasutavad kalamehed jäässe puuritud aukude jäävabana hoidmiseks, siis miks kattis 7. märtsil meie poolt avastatud auke jää, nagu ülalpool fotol näha on.. Soola abil pole võimalik sulatada jäässe nii täpselt ringikujulise ristlõikega auke, nagu ülalpool fotodel näha on.
2. Meteoriidid
Tunnus:
Meteoriitikakomisjoni teadussekretäri Reet Tiirmaa väitel võib tekitada selliseid auke meteoriidi langemine läbi jää.
Tiirmaa väitel purustab meteoriit langedes jää, läbistab põhjasetted ja jääb pidama põhjamoreenis, lüües põhjasetted tekkinud august välja. Põhja augu alla jääb löögikraater. Jääaukude ülaosa lehtritest jää pealt olevatest lohukestest võetud aine analüüsid näitasid, et see aine koosnebki liiva, muda ja savi segust. Mitmete inimeste oletus, et vabalangemise kiirusel jääle langev väga kõrget temperatuuri omav meteoriit jääb esialgu jääle pidama ja sulab läbi jää, tekitades allapoole aheneva augu, andes samal ajal osa soojusenergiast üle augu all olevale veemassile, mistõttu vee soojenedes tekib konvenktsioon, mis tõstab põhjasetted üles august välja, kus nad hiljem settivad.
Vastuargumendid:
Mistahes keha langedes oma löögijõuga läbi jää jäädes pidama põhjamoreenis, ei saa tekitada nii korrapäraseid auke. Sellisel viisil tekkinud aukudel oleksid purustuse tunnused - nad oleksid ebakorrapärased. Aukude alt põhjast ei leidnud akvalangist löögikraatrit ega mingit jälge oletatavast kehast
Fotod aukude number 1, 5, 3 alusest põhjapinnasest vee all
Augu number 1 alune põhi Augu number 5 juures olev põhi Augu number 3 alune põhi
Tsiteerides Reet Tiirmaad on välistatud ka teine meteoriidi versioon. Teadlase sõnul langevad meteoriidid maale soojade või tulistena, kuid mitte hõõguvatena, nagu sageli arvatakse. Pidurdumise ajal nende pealispind jahtub jaheda sisemuse mõjul. Seetõttu ei saa meteoriidid põhjustada tulekahju isegi sel juhul, kui need langevad kergestisüttivale esemele. Kaugeltki ei suuda jääle pidama jäänud meteoriit sulatada enese all 35 cm paksust jääd niivõrd, et ta jääst läbi vajuks.
3. Allikad
Aukude allikalise tekke tunnused puuduvad. Veekogu põhjas olev allikas, sõltuvalt allika tootlikkusest, vee sügavusest ja veevoolu kiirusest, jätab veekogule jäävaba koha läbi talve või jääb allika kohalt jääkate lihtsalt õhemaks. Allikate tekitatud auk ei ole kunagi üles poole laienev ega korrapärase kujuga. Aukude allikalist teket ei tõenda ka vee temperatuuride mõõtmine aukude all. Allikaid ei tuvastanud sukeldunud akvalangist. Ülalpool on tema tehtud veealused fotod. aukude alusest põhjapinnasest.
4. Jääpragudest allavoolav vesi
Limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalti sõnul võivad kevadtalvel veekogudel tekkida jäässe augud seoses jääle koguneva sulavee allavoolamisega läbi jääpragude. Sellisel moel tekkivad augud on alati ebakorrapärase kujuga ja jääle ei kandu põhjasetteid.
5. Saarmad
Meie järvel puudusid saarma tegevusele iseloomulikud tunnused , looma jäljed, väljaheited ja kalade jäänused. Saarma talviseks elupaigaks sobivad kõikuva veetasemega veekogud, kus veetaseme langedes tekivad rippuma jäänud jää alla hapnikurikkad tühikud, mida loom kasutab hingamiseks, et mitte jää peale tulla. Saarmas teeb augu jäässe kasutades selleks juba olemasolevaid looduslikke auke allikate kohtadel, kus jää on õhem või kasutab ära kevadtalvel veetaseme langedes rippuma jäänud jäätükkide vahele tekkinud tühikuid.
6. Karpkalad
Uurida võiks veel millised näevad välja karpkalade tekitatud augud (keegi väitis et pidid tegema), aga ei kujuta ette, kuidas nad läbi nii paksu jää suudavad auke teha.

Jääaukude võimalikud tekkepõhjused ja tunnused,
mis võiksid viidata antud põhjusele, koos vastuargumentidega
pani kirja
Ants Taul

Veel pilte
Auk number 1 Auk number 1
Mõttevahetus jääaugu juures Vasakult: Ivo Tarmisto, Ants Taul ja Alar Roop Akvalangist enne sukeldumist Akvalangist koos abilisega
Fotod: Andrus ja Tiiu Taul
Veealused fotod: Gilmar Grzivetš


Tagasi algusesse